Siin on väga pikk vaikus olnud. Töid-tegemisi on olnud väga palju, ei ole aega ega tahtmist kõigega tegeleda. Küll jõuan peamised vahepealsed asjad ka siia kirja panna.
Praegu aga panin välj aoma lõputöö, mis nädal algul edukalt kaitstud sai. Kas see kusagil mujal ka A-d väärt oleks, ei oska ma öelda. Ise ma lõpptulemusega ikkagi ei ole päris rahul.
Samas, eks see ole natuke ka võrdlusmomendi küsimus.
Töö on saadaval artiklite lehel 
Lilli võib tuua 19ndal juunil kell 14 Türi Kolledžisse 
“Kahe otsingu sooritamine Google’i otsingumootoris toodab sama palju süsihappegaasi nagu vee keetmine tassitäie vee tarvis”, kirjutab laupäevane Arter.
Originaaljutu ja päris palju pikema, leiab Timesist. Kahjuks ei ole mul hetkel aega seda eesti keeles refereerida.
Igal juhult tuleb siit välja see, mis on minuski tekitanud päris palju kahtlusi: tehnoloogia areng ei ole sugugi nii loodussäästlik, nagu pealtnäha paistab. Päris hulk tehnikat on selleks vaja. Antud artikkel käsitleb peamiselt energiakulu interneti kasutamisel. Mina liidaksin siia veel masinate tootmise kulud-jalajäljed ka.
Samas on netist leida jälle vastuväiteid, et ükski teadlane pole sellised asju öelnud, nagu seal kirjas (lingid allpool). Eks igal asjal olegi mitu otsa.
Haakuvaid linke:
http://www.techcrunch.com/2009/01/12/revealed-the-times-made-up-that-stuff-about-google-and-the-tea-kettles/
http://blogs.sun.com/rolfk/entry/your_co2_footprint_when_using
* – pealkiri Arteri paberversioonist
Sellest oleks pidanud juba ammu kirjutama, et teisipäeval toimus mahe- ja ökoringkondade kohtumine Rohelises Toas. Ühe projekti raames sai pundi toredate tüdrukutega – Maie, Kadri, Mari-Helene, Tiina – selline kohtumine organiseeritud.
Suunasime oma kutsed küll üsna konkreetselt, aga kuna oli luba infot levitada, siis jõudis see ka mõningatesse listidesse ning tulemuseks oli positiivselt kirju seltskond ning oodatud ca 25-30 inimese asemel sai registreerimislehele kirja 43
Üritus toimus maailmakohviku formaadis, kus osalejad väikeste laudkondade kaupa vastasid samadele küsimustele ning peale iga küsimustevooru (1-2 küsimust voorus) laudkonnad vahetusid. See võimaldab inimestel tutvuda ning luua erinevaid kombinatsioone ning saada väga laialdasi arvamusi. Nii ka seekord ning nende tulemuste analüüs võtab veidi aega. Seda enam, et just olen koolis kursusetööde kaitsmisel ning nädala algul olen jälle Eestist ära korra.
Igal juhul oli selline kohtumine vajalik, nagu selgus, ning kindlasti plaanime järge juba järgmises kuus.
Meedias leiab üritus kajastamist laupäeva, 10. jaanuari õhtul TV3 seitsmeste uudiste järgses Rohelises Patrullis kell 19.15 ning Kuku raadio Keskkonnatelgis pühapäeva, 11. jaanuari hommikul kell 10.
Ning täiesti sõltumatult on üks väike intekas minuga Bioneeris.
Esitasin ära kursusetöö. Analüüsisin veidi mahetootjate uuringuid ja valmistasin ette uut uuringut ühe projekti tarbeks.
Algul tundus, et ma ei jõua seda tööd kunagi valmis. Aga näe, inimene suudab end kokku võtta ja ongi töö õigeaegselt olemas. Hea meel on ka. Artiklite ja tööde viimase lingi alt on loetav ka.
üks väike filmilõik jälle tehtud. ikka Tasakaalu ja seekord lilledest
aga eks laupäeval siis näha ole.
pikemaajalised tööd ei suju nii hästi, kui peaks. on mõningaid segavaid tegureid, mistõttu vahin oma avatud dokumente tühja näoga ja ei suuda sõnagi kirjutada. mingi sundimine ei aita. iga vähegi asjalikuma meeleolu püüan ära kasutada, et mitte päris jänni jääda.
Täna oli eetris siis prügiteemaline saade, kus minulgi väike sõnavõtt.
Ma ei pea ennast prügi alal küll väga pädevaks, aga eks saab hakkama, kui vaja.
Pealegi see haakub ju tarbimisega: tarbimine tekitabki prügi. Nii otseselt, see mis koguneb prügikasti kui see, mida me ei näe: tarbimisobjektide tootmine.
suur osa kauplusekette on viimasel ajal hakanud pakkuma poekottideks biolagunevaid kilekotte. on need siis päris lagunevad või mitte, aga selle reklaamiga neid pakutakse. ka nn odavketid on sellega ühinemas, näiteks Maxima.
samas näiteks Rimi ei paku biolagunevaid kilekotte ja nende põhjendus on siin (murdosa võrra on selles põhjenduses ka minu karvast kätt sees).
osad poed pakuvad ka riidest kotte. Rimil on olnud päris korralikust riidest kotid, ka Kaubamajal. viimati nägin Kaubamajas küll neid odavamaid kotte, ma ei teagi selle materjali nime. mingi kiudmaterjal on. Stockmannis on ka samasugused. ma ei ole proovinud neid pesta, samuti ilmselt ei pea need väga suurt koormust vastu.
Rimis nägin eile müügil nende taaskasutuskotte, millede tootmiseks nad kasutavad oma vanu reklaambännereid. selle kohta peaks pressiteade ilmuma ka lähipäevil.
Leidsin internetist sellise videolõigu. Väga hästi on näha, kuidas saab rääkida ja näidata just seda, mida vaja.
Olen siin suhteliselt vaikinud, aga see ei tähenda, et ma erinevaid asju teinud ei oleks. Nüüd sügisest läheb siiski veel hoogsamalt lahti. Tulekul on uus Loodussõbraliku toote kampaania, mille sloganit ja logo muudame ka. Lähiaegadel peaksin välja saatma küsimustiku mahetootjatele, mis aitab meid ühe edasilükatud projekti läbiviimisel. Kasuks tuleb ka nädal tagasi saadud avalike arvamuse uuringu teostamise koolitus, mis aitab mul küsimuste arvu optimeerida.
Koolis on mul esimene A käes, aga suhtlemine ei ole aine, millega mul oleks probleeme. Ametlikult oli tegu suhtlemispsühholoogigaga. Inimene, kes on ületanud kolmenkümne eluaasta läve, teab sellest ilmselt nii mõndagi.
Samal ajal võttis TÜ Tallinna esindus minuga ühendust, et ma neil mingeid loenguid läbi viiksin
Keskkonnaabi Worldwatch Institute
