Eile käisin Narva Lasteülikoolis lastele rääkimas keskkonnast. Algul mõtlesin neile teha sellise slaididega loengu, aga siis läksin välja filmi peale, The Story of Stuff. Kuna Narvas on tegu nii eesti- kui vene lastega ning ma pole oma vene keeles väga kindel, siis tundus film hea mõte. Kuigi see on inglise keeles, on midagi sealt arusaadav ka siis, kui keelt üldse ei valda.
Nooremale vanusegrupile rääkida oli päris raske: neid oli palju ja nad olid suht lärmakad. Vanematega oli lihtsam.
Narva Kolledzi töötajal, kes mind tõlkega aitas, tuli eksprompt hea mõte korraldada lastele keskkonnateemaline joonistusvõistlus Teemaks siis kodulinna keskkonnaprobleemid. Mina katsun leida võimaluse neid töid ka Tallinnas eksponeerida.

Ka Pedagoogilise Seminariga on peaaegu ühel pool. On veel kaugõppijate arvestused.
Päevastelt sain mõned päris huvitavad esseed. Mõned oli veidi teemast mööda ja mõned olid küll väga ülepeakaela tehtud, aga mõned olid tõsiselt huvitavad. Kõik neist ei olnud väga positiivse lõpuga, kuid ikkagi head. Nii et mõnevõrra oli huvitavat lugemist ka.
Muide, sedasama filmi, mida Narvas, olen näidanud TPS-is ka. Üldse peab kirjutama projekti, et see film ära tõlkida eesti keelde

Saan praegu õpilastelt esseesid ja ilmselt on suurem tulv veel ees. Tähtaeg on täna õhtul.
Lisaks arvestuste andmisele pean ka enda jaoks kokkuvõtted tegema. Tuleb välja, et paljud ei ole teemast päris õieti aru saanud. Seega ma oleksin pidanud selle pikemalt lahti seletama. Sisud on ka väga ebaühtlased. Kuna tegu on nö tagasivaateteemaga (tulevikust tänapäeva), siis selgub, et paljude meelest ei muutugi taustsüsteem 25 aastaga väga palju. Tegelikult me muidugi ei teagi, mis ja kui palju muutub. Me saame seda näha 25 aasta pärast.

Täna seisin mina klassi ees ja pidasin loengut. Mitte lihtsalt lektorina, vaid õppejõuna. Tunnistan, et minu meelest oleks võinud minna paremini. Eks teen järgmiseks nädalaks järeldusi.

Ilmselt ei ole kõige mõistlikum istuda laua taga kogu aeg. Eksole, materjal on seal ja arvuti ka (et slaide edasi kerida), aga eks siis paistab silma ka see, et tunnen end muidu ebakindlalt. Tegelikult ma tean, mida räägin ja ei peaks muretsema seepärast. Aga kogu aeg istuda pole vist ikka hea mõte.
Ning midagi peab sellega ka tegema, et loba ei läheks väga suureks. Täna ma väga ei üritanud, aga ilmselt peaks. Mõned mõtted on selle koha pealt olemas ka.
Oma rääkimist peab ka lihvima. Ikka kipuvad tulema sisse parasiitsõnad.

Materjali oli piisavalt ja täitis aja ära. Slaidid võib-olla ei peakski nii põhjalikud olema. Ning mõnes kohas tahaks vist jutu järjestust muuta ka.

Aga praegu olen sellest väsinud.