“loodussõbralik” uudistoode?


Tänasel blogimaastikul leidsin sellise sissekande, mis kiidab puidust ühekordseid piknikunõusid.

Olen ka ise neid nõusid poes näinud ning esimesel minutil suutsin vaimustuda, et järgmisel kohe nördinult maha jahtuda. See on täpselt selline võltsroheline, rohepesu valdkonda puutuv teema, minu meelest.

Pealtnäha on kena: pole raisatud fosiilkütuseid (puud taastuvad ju aja mõttes väga kiirelt), nõude põletamine on ohutu (ei paiska õhku mingeid tundmatuid kemikaale) ning kui ei põleta, siis lagunevad mingi aja jooksul ise. Ma pole muidugi uurinud, kui naturaalsed need on ehk siis kas on millegagi töödeldud ka.
Aga: kui kogu maailm tahaks kasutada puidust piknikunõusid, siis kui palju puitu selleks kulub?
Ehk siis umbes sama küsimus nagu biokütuste puhul. Pealtnäha roheline, aga tegelikult ainult ajutine lahendus vähestele inimestele.

Minu meelest on korduvkasutatuav korralikust plastmassist piknikunõu igal juhul loodussõbralikum kui ükskõik milline ühekordne. Muidugi köögikapist võetud tavalised taldrikud-kahvlid-noad ka, aga plastmass on veidi kergem tassida.
Kuigi muidugi võib nüüd hakata vaidlema nõude pesemiseks kuluva veekoguse üle. Aga ma usun, et iga ühekorde nõu tootmisel kasutatakse ka vett piisavalt.
🙂

Advertisements

5 kommentaari so far

  1. 1

    toivo said,

    …. usud … 🙂

  2. 2

    Enda said,

    usun. ma Ei Tea vist kümmet protsentigi sellest, mida ma tahaksin teada 😦
    ja ei jõua kõike kohe nii kiirelt uurida ka.

  3. 3

    Krista said,

    Kogu maailm ei vajakski neid piknikunõusid. Mulle on jäänud mulje (igasuguste “antropoloogiafilmide” jm kanalite põhjal), et päris märkimisväärne hulk inimesi on nii vaesed, et ei saagi endale ükskõik, milliseid nuge-kahvleid lubada. Söövad näppudega. Peaasi, et süüa on.
    Väga märkimisväärne hulk inimesi ei tahagi kahvlit, söövad hoopis pulkadega (ja lusikaga). Pulgad ongi enamasti orgaanilisest materjalist (bambus ei oli vist ju puu) ja korduvkasutatavad. Plastikust tehakse neid ka. Iseenesest tundub, et söögipulgad võiksid olla tunduvalt vähem töömahukad kui noad-kahvlid. Samas võib muidugi oletada, et bambusest muuhulgas söögipulkade valmistamisel võib keskkonnale olla üpris laastav mõju.
    Ja tundub, et ühekordsed (pikniku)nõud on ikkagi ainult nn tsiviliseeritute, Euroopa ja P-Am, inimeste pärusmaa (ja need kombed paraku levivad mujalegi). Ostad-tarbid-viskad ära. Kui vaadata asjale nii, et enamik inimesi ei viitsi plastnuge-kahvleid ära pesta ja uuesti kasutada (tean kahjuks neidki, kes vaatavad sellele halvustavalt), vaid torkab need prügikotti või kärsatab kohapeal, siis sellest inimliku käitumise ja laiskuse seisukohast tunduvad puidust noad-kahvlid olevat ökomad. Põõsa alla visatud plastnõudest rääkimata.. Võib-olla on niisiis seda aspekti silmas peetud?

  4. 4

    maikel said,

    Tere Enda,
    tänud et võtsid aega vastata minu blogipostitusele mis rääkis leiust kaubandusvõrgus. Tore on näha ka selliseid mõtteid, mis panevad mõtlema natukese teise nurga alt.
    Leian ka et korduvkasutatav plastiktarvik on kindlasti loodussõbralikum ühekordsest puittarvikust samas arvan et väga raske on tegelikult üldse hinnata asjade loodussõbralikkust.
    Liiga palju on muutujaid millest see sõltub. Kas loodussõbralikum on Kaug-idas taaskasutatud paberist toodetud postkaart või kriitpaberil Eestis toodetud postkaart. Asjad mis hakkavad mõjutama loodussõbralikkust: vanapaberi traspordikulu Aasiasse; taaskasutatud paberi transport Eestisse; mida tehakse tootmisjääkidega; milline on energia mida tarvitatakse tootmiseks (fossiil, tuuma, tuule), kui säästlikult on ehitatud üles paberivalmistamismasinad jne.

    Asjade loodussäästlikust hindan ma muutujate paljususe tõttu eelkõige nähtavate tunnuste järgi: materjali korduvkasutatavus, materjali ümbertöötlemis kulu või hävinemisaeg. Kui aus olla siis ma tunnen et selline lähenemine on vale aga kahjuks vist kasutab sellist hindamist enamus inimesi.

  5. 5

    Enda said,

    Krista, jah, muidugi õnneks kogu maailm ei tarbi veel nii, nagu nn Lääne ühiskond ning nad ei vaja neid nõusid. Ja lagunemise koha pealt on muidugi puit etem, täiesti nõus.

    Maikel, ega ma ei pretendeeri ka täiele tõele ning olen nõus, et toodete keskkonnamõju hindamine on, eriti poes, praktiliselt võimatu. Sa oled kenasti oma kommentaaris näiteid toonud 🙂
    Põhimõtteliselt peaks jui absoluutselt iga toote puhul alustama sellest, kust on pärit algmaterjalid, kuhu ja palju neid transporditakse tootmiseks, tootmisel kasutatavate masinate päritolu (samamoodi et kust on tulnud, kus kokku pandud, nende kokkupanemiseks vajaläinud masinad… ), tootmisel kasutatavad lisaained (kasvõi seesama vesi), toote pakendamine (ja pakendite päritolu muidugi jälle :P), toote transport müügikohta ja ka müügikoha keskkonnasõbralikkus.. ilmselt jäi mõni etapp vahele ka 🙂

    Nii et see loodussõbralik tarbimine on alati kahtlane asi.
    Aga ikkagi jään selle juurde, et korduvkasutatavad asjad on üldiselt loodussõbralikumad kui ühekordsed.


Comment RSS

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: