muutused toidupakenditel

Rohelises Väravas on täna Madlilt kena artikkel “naturaalse” teemadel. on ka aeg.
kõik on muidu naturaalne, looduslik ja mis kõik veel.

Euroopa Liidus on muide määratud, et teatud sõnu (eri keeltes-riikides erinevad, nt “organic” inglise keeles) ei tohi kasutada muidu kui ainult sertifitseeritud mahepõllumajandusest pärit toodetel. aga mis meil toimub? mahe majonees ja mis kõik veel.

ka meeldib see, et üldse peab teave toiduetikettidel muutuma täpsemaks ja ei tohi rõhuda tervislikkusele-looduslikkusele päris niisama, ka peab olema selgelt arusaadav päritolumaa.

seniks aga head lugemist toidulettidel ja valikute tegemist. sest muumoodi ei ole kahjuks võimalik 😦

2 kommentaari »

loengud ja esseed

Eile käisin Narva Lasteülikoolis lastele rääkimas keskkonnast. Algul mõtlesin neile teha sellise slaididega loengu, aga siis läksin välja filmi peale, The Story of Stuff. Kuna Narvas on tegu nii eesti- kui vene lastega ning ma pole oma vene keeles väga kindel, siis tundus film hea mõte. Kuigi see on inglise keeles, on midagi sealt arusaadav ka siis, kui keelt üldse ei valda.
Nooremale vanusegrupile rääkida oli päris raske: neid oli palju ja nad olid suht lärmakad. Vanematega oli lihtsam.
Narva Kolledzi töötajal, kes mind tõlkega aitas, tuli eksprompt hea mõte korraldada lastele keskkonnateemaline joonistusvõistlus 🙂 Teemaks siis kodulinna keskkonnaprobleemid. Mina katsun leida võimaluse neid töid ka Tallinnas eksponeerida.

Ka Pedagoogilise Seminariga on peaaegu ühel pool. On veel kaugõppijate arvestused.
Päevastelt sain mõned päris huvitavad esseed. Mõned oli veidi teemast mööda ja mõned olid küll väga ülepeakaela tehtud, aga mõned olid tõsiselt huvitavad. Kõik neist ei olnud väga positiivse lõpuga, kuid ikkagi head. Nii et mõnevõrra oli huvitavat lugemist ka.
Muide, sedasama filmi, mida Narvas, olen näidanud TPS-is ka. Üldse peab kirjutama projekti, et see film ära tõlkida eesti keelde 🙂

Kommentaarid kinni

uuselamurajoon ei olegi lahendus

Loen juba mitmendat päeva (sest pole palju aega) uuringut “Tallinna ja ümbritsevate omavalitsuste koostöövõimalused ja perspektiivid valglinnastumise kontekstis”. Lühikese tutvustuse leiab siit.

Igal juhul tuleb uuringust välja see, mida ma olen isegi arvanud: valglinnastumine ei ole lahendus. Lahendus millelelgi. Jah, lastel on oma muru, kus mängida, meil on oma muru, kus grillida – aga edasi? Valglinnastumine hävitab seda loodust, kuhu me oma meelest just kolime. Eesti oludes on tavaliselt uusasumites puudulik transport ja infrastruktuur üldse. Reaalselt oleme suure osa oma päevast transpordiühikuks, tekitades seega lisaks reostusele ka ummikuid. Unustame selle juures aja kui ressursi.
Lisaks pinge: mis juhtub, kui ma kaotan töö ja sissetulekud langevad? Laen tahab maksmist, autod samuti. Sest ilma auto(de)ta seal juba ei ela. Meil ei ole kergeid elektrironge ega harjumust rongijaama jalgrattaga sõita. Ka linnasisene ühistransport vajaks arendamist.

Ma tean mõnda inimest, kes on veendunud, et kui laps hakkab kooli käima, peab ta linna tagasi kolima. Sest muidu ei mängi välja. Samal teemal on kirjutatud ka Postimehes. Oluline ongi paika panna oma harjumused ja vajadused ja siis mõelda, kas see helesinine unistus oma maja järele on ikka nii mõistlik?

Mitte et ma ise ei tahaks linnast välja kolida. Tahan ja kunagi kolin ka. Aga siis, kui olen leidnud lahenduse, et ma ei pea linna sattuma rohkem kui paar korda nädalas ning lapsele vajalikud asutused on samuti kusagil nö haardeulatuses olemas. Ning eelistatult ka rongiliiklus.
Seni olen rahul oma linnakorteriga, kust saan ühistranspordiga kesklinna 25 minutiga ning kust ka meri ja rand ei ole kaugel 🙂

2 kommentaari »

esseedelainel

Saan praegu õpilastelt esseesid ja ilmselt on suurem tulv veel ees. Tähtaeg on täna õhtul.
Lisaks arvestuste andmisele pean ka enda jaoks kokkuvõtted tegema. Tuleb välja, et paljud ei ole teemast päris õieti aru saanud. Seega ma oleksin pidanud selle pikemalt lahti seletama. Sisud on ka väga ebaühtlased. Kuna tegu on nö tagasivaateteemaga (tulevikust tänapäeva), siis selgub, et paljude meelest ei muutugi taustsüsteem 25 aastaga väga palju. Tegelikult me muidugi ei teagi, mis ja kui palju muutub. Me saame seda näha 25 aasta pärast.

Kommentaarid kinni

vahepealseid tegemisi

Mis ma siis ära teinud olen?

Sain loengud peetud. Jäänud on veel üks eksursioon ja arvestuse andmine. Selleks ootan esseesid. Siiani laekunud kaks esseed küll maksimumpunkte ei saaks – aga  ma pean ainult arvestuse panema. Seega ei tasu mul väga keeruliseks ajada asja.

Mõnede projektide-pakkumistega tegelen ka veidi.

Ja kooliprojekt jäigi ripakile. Tegelikult oleks see täitsa reaalne projekt muidu ka. Ning ma teen selle nagunii. Lihtsalt ei jõudnud õigeks ajaks. Aga pole hullu, siis teen eksami.

Lihtsalt veidi enerigapuudus on.

Kommentaarid kinni

tagasi

erinevatel põhjustel pole siia viimasel ajal midagi kirjutanud. peamine on ajapuudus ja mõningane juhtme kokkujooksmine.
aga ma parandan end 🙂

Kommentaarid kinni

Vastus veeteemadel

Vaike küsis lugeja ideenurgakeses, et miks peab meil vett säästma.
Sellega on tõesti nii, et lähtuvalt meie kohalikust olukorrast ei ole sellel nagu mõtet. Aga siiski – kas meil on mõttekas kulutada suurel hulgal puhastatud vett ning saata see siis jälle veepuhastusjaama? Vee puhastamine enne ja pärast tarbimist on küll otsese keskkonnamõjuga tegevus 🙂

Iseendast tõesti meie veesäästmine ei päästa Aafrikat veepuudusest. Või näiteks Dallast, kuhu joogiesi tuleb ca 50km kauguselt, sest lähemalt pole enam sobivaid looduslikke võimalusi.
Tegelikult on oluline aga see, et tarbitava magevee hulk moodustab tühise murdosa kogu maakera veebilansist ning juba see on põhjus, miks seda säästa. Ning kui me suudame oma põhjavett puhtana hoida, siis mingil hetkel võib see olla päris oluline ekspordiartikkel. Muidugi juhul, kui siis üldse mingit globaalset kaubavahetust toimub.

Ning kokkuvõttes tuleb ikkagi mängu ka see teema, et üksikisiku veekasutus on tööstuse kõrval nagunii suhteliselt väike. Peale tselluloositehase sulgemist Tallinnas kukkus vee kasutamine linnas oluliselt (ma ei mäleta praegu protsente, aga see võis olla veerandi ligi küll).

Ma liigitaksin selle üldise säästva tarbimise alla.

Kommentaarid kinni

Laupäevane transpordihuumor

h2.jpg

Kommentaarid kinni

Lühidalt Ida-Virumaal käimisest

Kolmapäeval ma lihtsalt puhkasin, aga eile oli see-eest pikk päev. Käisin Sillamäel ja Narvas.
Kes veel ei tea, Sillamäel peab üks vene-saksa abielupaar Rakendusökoloogia Keskust. Leian, et väga tänuväärt tegevus, mida nad teevad. See on vist küll üks väheseid keskkonnaorganisatsioone (tillukene MTÜ), mis on võtnud oma hooleks venekeelse elanikkonna harimise. Viisin neile veidi materjale ja rääkisime. Mina olen ametlik “roheline” olnud vähest aega, seega kasutan juhuseid, kui saab kuulata neid, kes asjaga kauem tegelenud.

See venekeelse elanikkonna teema on ka täiesti omaette asi. Olgem ausad, enamikel keskkonnaorganistatsioonidel puudub venekeelne info täielikult või siis on see olemas vaid osaliselt. Pean minagi järgmisse taotlusse sisse panema tõlkimise jaoks rahad. Ma ei saa ignoreerida fakti, et kuigi me võime rinnale taguda ja väita, et meie riigikeel on eesti keel, aga meil on piisavalt inimesi, kes ei tule niivõrd spetsiifilise (ja ka hulka lihtsama) eesti keelega toime. Nii et kui me tahame, et see grupp ka veidikenegi oma harjumusi muudaks, siis tuleb neid ka neile arusaadavas keeles harida.

Narvas sain kontakti Narva Kolledzhiga ja selle üle on mul ka hea meel. Ühtlasi oli seal küll vist ainus Rimi, kus meid tagantuksest sisse lasti minna ja külaliskaardid anti. Korrektne muidugi, aga selle tagaukse leidmine oli trikk omaette.

Homme kell 12 peab siis jälle Tasakaalu piiluma. Mind huvitab küll, mis sellest üldse välja tuli, mis paar nädalat tagasi üles filmiti.

Kommentaarid kinni

Esimene loeng “pisipedas”

Täna seisin mina klassi ees ja pidasin loengut. Mitte lihtsalt lektorina, vaid õppejõuna. Tunnistan, et minu meelest oleks võinud minna paremini. Eks teen järgmiseks nädalaks järeldusi.

Ilmselt ei ole kõige mõistlikum istuda laua taga kogu aeg. Eksole, materjal on seal ja arvuti ka (et slaide edasi kerida), aga eks siis paistab silma ka see, et tunnen end muidu ebakindlalt. Tegelikult ma tean, mida räägin ja ei peaks muretsema seepärast. Aga kogu aeg istuda pole vist ikka hea mõte.
Ning midagi peab sellega ka tegema, et loba ei läheks väga suureks. Täna ma väga ei üritanud, aga ilmselt peaks. Mõned mõtted on selle koha pealt olemas ka.
Oma rääkimist peab ka lihvima. Ikka kipuvad tulema sisse parasiitsõnad.

Materjali oli piisavalt ja täitis aja ära. Slaidid võib-olla ei peakski nii põhjalikud olema. Ning mõnes kohas tahaks vist jutu järjestust muuta ka.

Aga praegu olen sellest väsinud.

Kommentaarid kinni