Archive for tarbimine

tasuta lõuna Londonis, kauplusekettidele sobimatust kaubast

22. nov. 2011 · Rubriigid: tarbimine, toit

Märkamatult on mõõdunud lausa aastaid, mil ma pole siia kirjutanud. Mis ei tähenda, et keskkonnateemad oleksid kaugenenud minust. Lihtsalt ei ole nii aktiivsed olnud.
Mõte on seda asja parandada, ehk õnnestub ka 🙂

Täna jäi silma selline artikkel, kus juhitakse tähelepanu liiga reguleeritud sisseostunõuetele kauplusekettides. Eesmärk on toiduraiskamise vähendamine, kuid mitte ainult kodus (millest räägitakse nüüd juba päris palju(, vaid ka tarnimisahelas.
Kampaania käigus toideti Londonis Trafalgari väljakul 5000 inimest söögiga, mis oli tehtud mittestandardsest toodangust, näiteks nõuetele mittevastavatest kõveratest porganditest. Oh imet, toidu maitset see ei mõjutanudki.
Eks näis, kas jäi see ühekordseks kampaaniaks või on sellel ka laiemaid positiivseid tagajärgi.

Kommentaarid kinni

kursusetöö

28. nov. 2008 · Rubriigid: õpingud, mahe, tarbimine, tööst

Esitasin ära kursusetöö. Analüüsisin veidi mahetootjate uuringuid ja valmistasin ette uut uuringut ühe projekti tarbeks.

Algul tundus, et ma ei jõua seda tööd kunagi valmis. Aga näe, inimene suudab end kokku võtta ja ongi töö õigeaegselt olemas. Hea meel on ka. Artiklite ja tööde viimase lingi alt on loetav ka.

Kommentaarid kinni

taas meedia

11. nov. 2008 · Rubriigid: üldine, tarbimine, tööst · Tagged ,

üks väike filmilõik jälle tehtud. ikka Tasakaalu ja seekord lilledest 🙂
aga eks laupäeval siis näha ole.

pikemaajalised tööd ei suju nii hästi, kui peaks. on mõningaid segavaid tegureid, mistõttu vahin oma avatud dokumente tühja näoga ja ei suuda sõnagi kirjutada. mingi sundimine ei aita. iga vähegi asjalikuma meeleolu püüan ära kasutada, et mitte päris jänni jääda.

Kommentaarid kinni

Kahe lausega prügist

3. nov. 2008 · Rubriigid: jäätmed, tarbimine

Täna oli eetris siis prügiteemaline saade, kus minulgi väike sõnavõtt.

Ma ei pea ennast prügi alal küll väga pädevaks, aga eks saab hakkama, kui vaja.
Pealegi see haakub ju tarbimisega: tarbimine tekitabki prügi. Nii otseselt, see mis koguneb prügikasti kui see, mida me ei näe: tarbimisobjektide tootmine.

Kommentaarid kinni

poekottidest

8. okt. 2008 · Rubriigid: tarbimine · Tagged , ,

suur osa kauplusekette on viimasel ajal hakanud pakkuma poekottideks biolagunevaid kilekotte. on need siis päris lagunevad või mitte, aga selle reklaamiga neid pakutakse. ka nn odavketid on sellega ühinemas, näiteks Maxima.
samas näiteks Rimi ei paku biolagunevaid kilekotte ja nende põhjendus on siin (murdosa võrra on selles põhjenduses ka minu karvast kätt sees).

osad poed pakuvad ka riidest kotte. Rimil on olnud päris korralikust riidest kotid, ka Kaubamajal. viimati nägin Kaubamajas küll neid odavamaid kotte, ma ei teagi selle materjali nime. mingi kiudmaterjal on. Stockmannis on ka samasugused. ma ei ole proovinud neid pesta, samuti ilmselt ei pea need väga suurt koormust vastu.
Rimis nägin eile müügil nende taaskasutuskotte, millede tootmiseks nad kasutavad oma vanu reklaambännereid. selle kohta peaks pressiteade ilmuma ka lähipäevil.

Kommentaarid kinni

ökoloogiline peegel

5. aug. 2008 · Rubriigid: elukeskkond, tarbimine

Ökomärgisega telekaid on juba küll, nõudepesumasin ka. Nüüd leidsin ökopeegli (teine link on siin).

Kommentaarid kinni

säästev mitmes mõttes

30. juuli 2008 · Rubriigid: tarbimine · Tagged , ,

Rahajumala blogist leidsin nõuanded, kuidas saada hakkama hinnatõusuga.

16 toredat punkti, milledest suur osa propageerib neid mõtteid, mis mullegi hingelähedased on ehk siis: uuri, mida sa tarbid ja tee selle järgi oma valikud. see on hea mõte igas olukorras ja ka siis, kui raha ei ole vaja säästa.

seal on aga paar punkti, mida sooviksin kommenteerida.

punkt 7, mis soovitab kartuli asendada riisiga, ei lähe kokku minu põhimõtetega. kodumaal kasvatatud kartul on parem kui kaugelt toodud riis. poekartul on tihti kaheldava kvaliteediga, seega ostan kartulit reeglina turult. mahekartulit saab ökopoodidest, praegu on valikut ka 🙂

punkt 10 soovitab tihemini poes käia ja toitu mitte varuda. minu kogemus näitab, et mõistlikum on osta just korraga rohkem ja püüda vältida igapäevast poeskäimist, nii kulub vähem raha ikkagi. eks see nõuab veidi planeerimist muidugi ja aega, et süüa teha. eriti pere puhul on selline planeerimine siiski kokkuvõttes kasulikum.

aga muidu head soovitused.

Kommentaarid kinni

Esmaspäevane ökohuumor

28. juuli 2008 · Rubriigid: huumor, tarbimine, vesi · Tagged

allikas: Wulffmorgenthaler

Kommentaarid kinni

“loodussõbralik” uudistoode?

25. juuli 2008 · Rubriigid: elukeskkond, reklaam, tarbimine, vesi · Tagged , , , ,

Tänasel blogimaastikul leidsin sellise sissekande, mis kiidab puidust ühekordseid piknikunõusid.

Olen ka ise neid nõusid poes näinud ning esimesel minutil suutsin vaimustuda, et järgmisel kohe nördinult maha jahtuda. See on täpselt selline võltsroheline, rohepesu valdkonda puutuv teema, minu meelest.

Pealtnäha on kena: pole raisatud fosiilkütuseid (puud taastuvad ju aja mõttes väga kiirelt), nõude põletamine on ohutu (ei paiska õhku mingeid tundmatuid kemikaale) ning kui ei põleta, siis lagunevad mingi aja jooksul ise. Ma pole muidugi uurinud, kui naturaalsed need on ehk siis kas on millegagi töödeldud ka.
Aga: kui kogu maailm tahaks kasutada puidust piknikunõusid, siis kui palju puitu selleks kulub?
Ehk siis umbes sama küsimus nagu biokütuste puhul. Pealtnäha roheline, aga tegelikult ainult ajutine lahendus vähestele inimestele.

Minu meelest on korduvkasutatuav korralikust plastmassist piknikunõu igal juhul loodussõbralikum kui ükskõik milline ühekordne. Muidugi köögikapist võetud tavalised taldrikud-kahvlid-noad ka, aga plastmass on veidi kergem tassida.
Kuigi muidugi võib nüüd hakata vaidlema nõude pesemiseks kuluva veekoguse üle. Aga ma usun, et iga ühekorde nõu tootmisel kasutatakse ka vett piisavalt.
🙂

5 kommentaari »

turuteadlikkus :)

6. juuli 2008 · Rubriigid: elukeskkond, GMO, tarbimine · Tagged , , ,

Täna turul maisitõlvikuid ostes puutusin kokku “teadliku elemendiga” 🙂
Olime lapsega hädavajalikud ostud ära sooritanud ja vaatasime natuke veel ringi. Maisitõlvikutest ei saanud ma mööda minna. Küsisin pojalt, kas ta tahab maisi ja muidugi ta tahtis. Valisin siis tõlvikuid (otsad peab natuke lahti koorima, et näha, mis sees on, mina muudmoodi ei oska), kui kõrvalolev hilisemas keskeas naisterahvas hakkas korraga muretsema, et ega see mais GMO ei ole. Sest lapsele ei tohiks GMO-d anda.

Olin täitsa meeldivalt üllatunud, nii põhimõtteliselt. Et sellise tädikese juures ei oskaks küll arvata, et ta selliseid asju teab.
Tänasin teda kenasti ja avaldasin arvamust, et Ukraina mais ehk veel ei ole väga GMO. Tädi noogutas kaasa, et jah, eks Ameerika oma on pigem see GMO. Ning et soja hulgas on ka väga palju GMO-d ja tema üldse ei meeldi, et selliseid asju tehakse.

Igal juhul ostsime oma maisi ära ja tädi ostis on kurgid ära.

Comments (1) »

« Previous entries
Järgmine lehekülg »