Archive for veebruar, 2008

tagasi

erinevatel põhjustel pole siia viimasel ajal midagi kirjutanud. peamine on ajapuudus ja mõningane juhtme kokkujooksmine.
aga ma parandan end 🙂

Advertisements

Kommentaarid kinni

Vastus veeteemadel

Vaike küsis lugeja ideenurgakeses, et miks peab meil vett säästma.
Sellega on tõesti nii, et lähtuvalt meie kohalikust olukorrast ei ole sellel nagu mõtet. Aga siiski – kas meil on mõttekas kulutada suurel hulgal puhastatud vett ning saata see siis jälle veepuhastusjaama? Vee puhastamine enne ja pärast tarbimist on küll otsese keskkonnamõjuga tegevus 🙂

Iseendast tõesti meie veesäästmine ei päästa Aafrikat veepuudusest. Või näiteks Dallast, kuhu joogiesi tuleb ca 50km kauguselt, sest lähemalt pole enam sobivaid looduslikke võimalusi.
Tegelikult on oluline aga see, et tarbitava magevee hulk moodustab tühise murdosa kogu maakera veebilansist ning juba see on põhjus, miks seda säästa. Ning kui me suudame oma põhjavett puhtana hoida, siis mingil hetkel võib see olla päris oluline ekspordiartikkel. Muidugi juhul, kui siis üldse mingit globaalset kaubavahetust toimub.

Ning kokkuvõttes tuleb ikkagi mängu ka see teema, et üksikisiku veekasutus on tööstuse kõrval nagunii suhteliselt väike. Peale tselluloositehase sulgemist Tallinnas kukkus vee kasutamine linnas oluliselt (ma ei mäleta praegu protsente, aga see võis olla veerandi ligi küll).

Ma liigitaksin selle üldise säästva tarbimise alla.

Kommentaarid kinni

Laupäevane transpordihuumor

h2.jpg

Kommentaarid kinni

Lühidalt Ida-Virumaal käimisest

Kolmapäeval ma lihtsalt puhkasin, aga eile oli see-eest pikk päev. Käisin Sillamäel ja Narvas.
Kes veel ei tea, Sillamäel peab üks vene-saksa abielupaar Rakendusökoloogia Keskust. Leian, et väga tänuväärt tegevus, mida nad teevad. See on vist küll üks väheseid keskkonnaorganisatsioone (tillukene MTÜ), mis on võtnud oma hooleks venekeelse elanikkonna harimise. Viisin neile veidi materjale ja rääkisime. Mina olen ametlik “roheline” olnud vähest aega, seega kasutan juhuseid, kui saab kuulata neid, kes asjaga kauem tegelenud.

See venekeelse elanikkonna teema on ka täiesti omaette asi. Olgem ausad, enamikel keskkonnaorganistatsioonidel puudub venekeelne info täielikult või siis on see olemas vaid osaliselt. Pean minagi järgmisse taotlusse sisse panema tõlkimise jaoks rahad. Ma ei saa ignoreerida fakti, et kuigi me võime rinnale taguda ja väita, et meie riigikeel on eesti keel, aga meil on piisavalt inimesi, kes ei tule niivõrd spetsiifilise (ja ka hulka lihtsama) eesti keelega toime. Nii et kui me tahame, et see grupp ka veidikenegi oma harjumusi muudaks, siis tuleb neid ka neile arusaadavas keeles harida.

Narvas sain kontakti Narva Kolledzhiga ja selle üle on mul ka hea meel. Ühtlasi oli seal küll vist ainus Rimi, kus meid tagantuksest sisse lasti minna ja külaliskaardid anti. Korrektne muidugi, aga selle tagaukse leidmine oli trikk omaette.

Homme kell 12 peab siis jälle Tasakaalu piiluma. Mind huvitab küll, mis sellest üldse välja tuli, mis paar nädalat tagasi üles filmiti.

Kommentaarid kinni

Esimene loeng “pisipedas”

Täna seisin mina klassi ees ja pidasin loengut. Mitte lihtsalt lektorina, vaid õppejõuna. Tunnistan, et minu meelest oleks võinud minna paremini. Eks teen järgmiseks nädalaks järeldusi.

Ilmselt ei ole kõige mõistlikum istuda laua taga kogu aeg. Eksole, materjal on seal ja arvuti ka (et slaide edasi kerida), aga eks siis paistab silma ka see, et tunnen end muidu ebakindlalt. Tegelikult ma tean, mida räägin ja ei peaks muretsema seepärast. Aga kogu aeg istuda pole vist ikka hea mõte.
Ning midagi peab sellega ka tegema, et loba ei läheks väga suureks. Täna ma väga ei üritanud, aga ilmselt peaks. Mõned mõtted on selle koha pealt olemas ka.
Oma rääkimist peab ka lihvima. Ikka kipuvad tulema sisse parasiitsõnad.

Materjali oli piisavalt ja täitis aja ära. Slaidid võib-olla ei peakski nii põhjalikud olema. Ning mõnes kohas tahaks vist jutu järjestust muuta ka.

Aga praegu olen sellest väsinud.

Kommentaarid kinni

Märgised, märgised, märgised

Et märgiste ja teavitamise teema on segane, tuli välja ka tänasest Keskkonnaministeeriumi poolt kokkukutsutud ökomärgiste ümarlauast.
Kõik on suhteliselt lihtne, kuni jääme ühe konkreetse märgise juurde. Näiteks Euroopa Ühenduse ökomärgis, pilt all.

On märgis, on regulatsioonid, on tooted. ISO-l põhinev, nn esimese klassi ökomärgis. Lähiaegadel saab ka esimene eestimaine toode selle märgise. Väga suurepärane.
Aga selle viimase sündmuse puhul peaks teavitama. Hea küll, meediakanalid on olemas. Aga ikka tulevad kusagilt läbi sõnad, nagu “voldik” ja “brošüür”. Ja see on koht, kus minul lööb juhtme kokku. See on teavitamise moodus, mida ma ei pea küll keskkonnasõbralikuks. Kasutegur ilmselt mingisugune on isegi, aga ma pakun, et siiski suhteliselt väike ning keskkonnakahju selliste trükistega on suurem kui saadud kasu.
Ütleme nii, et isegi minul, kui märgistest keskmiselt teadlikumal inimesel, on need erinevad voldikud mõttes segamini. Miks see peaks parem olema mingil suvalisel tarbijal? Lõpuks jääb talle ikka meelde, et koos olid mingid märgised, aga mida miski näitas, seda ikka mitte.

Millest tulenevad ka märgiste segasuse probleemid. Ma väidan, et märgiseid on kaugelt liiga palju. Keskmine tarbija ei tee nagunii vahet, mis näitab, et toode on öko või mahe; või et mis on kvaliteedimärgis, või et mis on niisama reklaam, mis näeb välja nagu märgis, või et mis on pakendimärgis ja nii edasi ja edasi.
Ning mingit ühest ja lihtsat lahendust ma ei näe.

Igal juhul sain ma veidi mõtlemisainet, järgnevate kampaaniate tarbeks. Kuigi – mida sügavamale minna, seda keerulisemaks läheb.

fleur.gif

Kommentaarid kinni

Koolijutt

Koolis oli reedel projektõppe töö kaitsmine. Vastupidiselt sellele, mida võiks nimest eeldada, on tegu lihtsalt kooli esimese uurimustööga. Niivõrd kui sda saab uurimustööks nimetada. Kursuse- ja lõputöö igatahes on seda kindlasti.
Seekordsed tööd jagunesid nii, et enamik olid siis lihtsalt referatiivsed (miks see teema on aktuaalne ja miks seda uurisime, mis sellel alal tahtud on, kokkuvõte).

Üks grupp oli teinud küsitluse, kuid oma esitluses jäid nad rohkem muu jutu juurde kinni ja küsitlust ei kajastatud. Olin üks auditooriumist, kes esitas selle kohta küsimuse ja siis tuli välja, et täiesti korralik küsitlus. Hiljem tegijatega rääkides selgus, et esimese tööna nad ei osanud lihtsalt esitlusel õigele asjale rõhku panna.
Üls teine grupp oli uurinud ja analüüsinud ühe konkreetse veepuhasti tööd konkreetsetel põhjustel ja eesmärkidel.
Ning meie olime välja töötanud veebikontseptsiooni.

Kaitsmine ei läinud meil kõige paremini. Kuna sisulise töö põhirõhk oli minul, tegelesid teised kaitsega ning ma ei tea, miks seda tegi inimene, kelle avalik esinemine on kõige nõrgem. Nojah.
Aga peale seda läks norimiseks. Umbes, et mis on töö eesmärk (sest seal, kus oli see kirjutatud, ei sisaldanud sõna “eesmärk”), et kaks peatükki on venivad, korduvad ja üleliigsed (ehk need peatükid, kuhu teiste tööd jäid: miks ja mis olemas on) ning kui ma siis ütlesin, et see töö vastab küll uurimustöö nõuetele, nähvati mulle, et peab vastama selle kooli nõuetele, kus ma õpin. Pidasin targemaks vait jääda selle peale.
Õhtul ajasin näpuga jälge, et mis siis valesti on. Uurimustöö juhendist ma seda ei leidnudki. On kirjas jah, et “Sel moel töötades püstitatakse töö juhtmõte ehk põhiprobleem ehk töö eesmärk, mis omakorda võib sisaldada mitmeid hüpoteese ja needki tuleb selgelt formuleerida.”, kuid kusagil pole kirjas, kuidas täpselt see peab olema sõnastatud. Mina olen endiselt kindel, et meie töö eesmärk oli piisavalt selgelt sõnastatud.
Ülejäänu suhtes ma ei hakka ka end õigustama. Ma olen endiselt veendnud, et kuigi seal töös on kahtlemata mingeid vigu, pole need väljatoodud vead mariginaalsed.

Kui võrrelda hindeid referatiivsete tööde hinnetega, siis algul olin ma üsna endast väljas. Hindevahe referaadiga, millel vormistus pea olematu, oli üks punkt.
Järgmiseks päevaks siiski loobusin mõttest edasi kaevata.
Küll aga peaks ehk teatama kooli, et vormistusjuhend on ka puudlik, sest töö käiguski ilmnes mitu küsimust, milledele ma sealt vastust ei saanud?

Kommentaarid kinni