Lugesin Eesti Päevalehest artiklit “Prügisortija päevaraamat” ja mulle jäi seal peamiseks küsimärgiks lause: “Tallinnas võib biolagunevaid jäätmeid ära visata ka poes tavaliselt puuviljade jaoks mõeldud õhukeste kilekottidega, sest Tallinna prügilal on nii “spetsid” masinad, et leiavad kile üles.”
Minul (ja mitte ainult minul) tekkis küsimus, et kuidas need masinad siis teevad vahet tava- ja biokilekotil. Saatsin alljärgneva kirja Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhtajale Peeter Eegile.
Tere,
lugesin Eesti Päevalehes artiklit “Prügisortija päevaraamat” ning soovisin täpsustada seda lõiku:
“Tallinnas võib biolagunevaid jäätmeid ära visata ka poes tavaliselt puuviljade jaoks mõeldud õhukeste kilekottidega, sest Tallinna prügilal on nii “spetsid” masinad, et leiavad kile üles.”
Kuidas see masin teeb vahet tavalisel kilel ja biolaguneval kilel?
Muuhulgas teatan, et olen mitmelt poolt kuulnud, et kas prügifirma või korteriühistu ütleb, et paberkotte ei tohi biojäätmete jaoks kasutada.
Nagu Te samas artiklis kirjutasite ja nagu ka seadus ütleb, on see lubatud. Ilmselt peaks seda veel võimalusel infomaterjalides rõhutama.
Lugupidamisega,
Enda Pärisma
Eesti Roheline Liikumine
Loodussõbraliku Toote kampaania
Arvasin, et praegusel perioodil võtab sellisele küsimusele vastuse ootamine ikka mitu päeva aega. Aga ei, eksisin, Vatus saabus paari tunni pärast:
Tere,
Lähtume vankumatutest allikatest:
Tallinna Jätmeeskiri: http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=107372
§ 6 lg 6 Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist
kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
Samas annab Tallinna linna koduleht eraldi liigitikogumise teemal (http://www.tallinn.ee/est/g2262s30571) bio-lagunevate jäätmete osas järgmise soovituse:
Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti.
Niisiis – siin võib küll näha teatud vastuolu otseselt J.eeskirja ja täpsustava selgituse vahel. Siiski, täpsustus, mis ka lubab ‘läbipaistvat kilekotti’ arvestab praegust reaalselt kompostimise tehnikat Tallinn prügila, kus kõik kilekotud purustakse ja kompostimise hilisemal etapil sõelutakse välja ka igasusgune plast, mis ei lagune.
Selles mõttes ei ole sellise läbipaitva kile kasutamine tegelkult oluline probleem, kuid muidugi siis kas paberkott või boilagunev kott
oleks kindlasti esimene eelistus,.
Aga Tallina LV selgitab ehk Tln õigusakte ja juhendeid täpsemalt.
Lisatud pildil ka komposti sõelumise seade, mis ‘hallist torust’ kõik kergema mittelagunenud materjali (sh ka kile) sõna otsese mõttes välja puhub. Järelvalminud kompost on tõepookest musta värvi ‘lillepotimuld’, nagu üks korralik kompost peabki olema.
Peeter E.
Nagu näha, üsna ammendav seletus küll.
Siiski ei pea ma põhimõtteliselt õigeks tavakilekottide lubamist biojäätmete hulka. See tundub lihtsalt nii vale.
Aga kindlasti ei tasu tõsiselt võtta jäätmefirmasidvõi korteriühistuid, kes ütlevad, et ka paberist kott ei sobi. Sobib ikka. Minu arvamuse järgi ei sobi paber biojäätmete hulka, kui ta on kihiliselt ja seda on palju, sest sel juhul nad ikka ei kipu hösti lagunema. Samas Jäätmeseaduse § 5 ütleb otseselt: ” Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.”. Ehk siis selle järgi võiks kogu paberi ja papi saata biojäätmetesse. Kui muid biojäätmed on piisavalt ning neid jäätmeid segatakse korralikult, siis ei tohiks olla lagunemisega siiski probleeme.
Muide, vähemalt looduspoodidest on saada ka maisikilekotte, mis on samuti biolagunevad ja sobivad seega biojäätmete jaoks.
Lisan sissekandele pildi, mille Peeter Eek mulle saatis.
Enda keskkonnamõtteid 