Archive for elukeskkond

Internet saastab loodust*

“Kahe otsingu sooritamine Google’i otsingumootoris toodab sama palju süsihappegaasi nagu vee keetmine tassitäie vee tarvis”, kirjutab laupäevane Arter.

Originaaljutu ja päris palju pikema, leiab Timesist. Kahjuks ei ole mul hetkel aega seda eesti keeles refereerida.
Igal juhult tuleb siit välja see, mis on minuski tekitanud päris palju kahtlusi: tehnoloogia areng ei ole sugugi nii loodussäästlik, nagu pealtnäha paistab. Päris hulk tehnikat on selleks vaja. Antud artikkel käsitleb peamiselt energiakulu interneti kasutamisel. Mina liidaksin siia veel masinate tootmise kulud-jalajäljed ka.

Samas on netist leida jälle vastuväiteid, et ükski teadlane pole sellised asju öelnud, nagu seal kirjas (lingid allpool). Eks igal asjal olegi mitu otsa.

Haakuvaid linke:
http://www.techcrunch.com/2009/01/12/revealed-the-times-made-up-that-stuff-about-google-and-the-tea-kettles/
http://blogs.sun.com/rolfk/entry/your_co2_footprint_when_using

* – pealkiri Arteri paberversioonist

Kommentaarid kinni

ökokohvik ja meediakajastused

Sellest oleks pidanud juba ammu kirjutama, et teisipäeval toimus mahe- ja ökoringkondade kohtumine Rohelises Toas. Ühe projekti raames sai pundi toredate tüdrukutega – Maie, Kadri, Mari-Helene, Tiina – selline kohtumine organiseeritud.
Suunasime oma kutsed küll üsna konkreetselt, aga kuna oli luba infot levitada, siis jõudis see ka mõningatesse listidesse ning tulemuseks oli positiivselt kirju seltskond ning oodatud ca 25-30 inimese asemel sai registreerimislehele kirja 43 🙂

Üritus toimus maailmakohviku formaadis, kus osalejad väikeste laudkondade kaupa vastasid samadele küsimustele ning peale iga küsimustevooru (1-2 küsimust voorus) laudkonnad vahetusid. See võimaldab inimestel tutvuda ning luua erinevaid kombinatsioone ning saada väga laialdasi arvamusi. Nii ka seekord ning nende tulemuste analüüs võtab veidi aega. Seda enam, et just olen koolis kursusetööde kaitsmisel ning nädala algul olen jälle Eestist ära korra.
Igal juhul oli selline kohtumine vajalik, nagu selgus, ning kindlasti plaanime järge juba järgmises kuus.

Meedias leiab üritus kajastamist laupäeva, 10. jaanuari õhtul TV3 seitsmeste uudiste järgses Rohelises Patrullis kell 19.15 ning Kuku raadio Keskkonnatelgis pühapäeva, 11. jaanuari hommikul kell 10.

Ning täiesti sõltumatult on üks väike intekas minuga Bioneeris.

2 kommentaari »

keskkonna säästmiseks sõida rohkem autoga :P

Leidsin internetist sellise videolõigu. Väga hästi on näha, kuidas saab rääkida ja näidata just seda, mida vaja.

The Colbert Report Mon – Thurs 11:30pm / 10:30c
Prescott Oil Loves the Earth
www.colbertnation.com
http://media.mtvnservices.com/mgid:cms:item:comedycentral.com:186475
Colbert Report Full Episodes Political Humor & Satire Blog Video Archive

Kommentaarid kinni

ideid nädalavahetuseks

Nädalavahetuseks on välja pakkuda kaks kohta, kuhu minna. Üks neist Tallinnas ja lühemaajalisem, teine Narva-Jõesuus ja pikem.

10. augustil toimub Tallinna esimene Car Boot Sale, kus inimesed saavad oma vanadest asjadest vabaneda.
Tegu on omalaadse kirbuturuga, kus kaupa müüakse autodest ja autodelt.
Müüma on oodatud kõik, kellel on tarbetult seisvaid asju, mida müüa ning ostma kõik huvilised.
Laat toimub Pirita Linnaosavalitsuse kõrval parkimisplatsil ning kui soovite tulla autoga asju müüma, siis autokoha hind 100EEK. Koha reserveerimiseks helistage numbril 56 904 477 (Markku).
Müüjaid lastakse platsile alates kella 9st hommikul, ostjad on oodatud kella 11st.
Lisainfo veebilehel http://www.uuselu.ee

Narva-Jõesuus toimub linnapäevade raames rahvusvaheline festival Moving Baltic Sea: http://www.roek.ee/
Ööbida on võimalik ka telkimisega, telikide juurde korraldatakse valve, kuid sellest peaks kindlasti ette teatama Marina Janssenile: marina@roek.ee või telefonil 39 24 356; 55 681 747
Narva-Jõesuu linnapäevade kava on saadaval aadressil http://www.narva-joesuu.ee/?id=14773

Kommentaarid kinni

ökoloogiline peegel

Ökomärgisega telekaid on juba küll, nõudepesumasin ka. Nüüd leidsin ökopeegli (teine link on siin).

Kommentaarid kinni

“loodussõbralik” uudistoode?

Tänasel blogimaastikul leidsin sellise sissekande, mis kiidab puidust ühekordseid piknikunõusid.

Olen ka ise neid nõusid poes näinud ning esimesel minutil suutsin vaimustuda, et järgmisel kohe nördinult maha jahtuda. See on täpselt selline võltsroheline, rohepesu valdkonda puutuv teema, minu meelest.

Pealtnäha on kena: pole raisatud fosiilkütuseid (puud taastuvad ju aja mõttes väga kiirelt), nõude põletamine on ohutu (ei paiska õhku mingeid tundmatuid kemikaale) ning kui ei põleta, siis lagunevad mingi aja jooksul ise. Ma pole muidugi uurinud, kui naturaalsed need on ehk siis kas on millegagi töödeldud ka.
Aga: kui kogu maailm tahaks kasutada puidust piknikunõusid, siis kui palju puitu selleks kulub?
Ehk siis umbes sama küsimus nagu biokütuste puhul. Pealtnäha roheline, aga tegelikult ainult ajutine lahendus vähestele inimestele.

Minu meelest on korduvkasutatuav korralikust plastmassist piknikunõu igal juhul loodussõbralikum kui ükskõik milline ühekordne. Muidugi köögikapist võetud tavalised taldrikud-kahvlid-noad ka, aga plastmass on veidi kergem tassida.
Kuigi muidugi võib nüüd hakata vaidlema nõude pesemiseks kuluva veekoguse üle. Aga ma usun, et iga ühekorde nõu tootmisel kasutatakse ka vett piisavalt.
🙂

5 kommentaari »

turuteadlikkus :)

Täna turul maisitõlvikuid ostes puutusin kokku “teadliku elemendiga” 🙂
Olime lapsega hädavajalikud ostud ära sooritanud ja vaatasime natuke veel ringi. Maisitõlvikutest ei saanud ma mööda minna. Küsisin pojalt, kas ta tahab maisi ja muidugi ta tahtis. Valisin siis tõlvikuid (otsad peab natuke lahti koorima, et näha, mis sees on, mina muudmoodi ei oska), kui kõrvalolev hilisemas keskeas naisterahvas hakkas korraga muretsema, et ega see mais GMO ei ole. Sest lapsele ei tohiks GMO-d anda.

Olin täitsa meeldivalt üllatunud, nii põhimõtteliselt. Et sellise tädikese juures ei oskaks küll arvata, et ta selliseid asju teab.
Tänasin teda kenasti ja avaldasin arvamust, et Ukraina mais ehk veel ei ole väga GMO. Tädi noogutas kaasa, et jah, eks Ameerika oma on pigem see GMO. Ning et soja hulgas on ka väga palju GMO-d ja tema üldse ei meeldi, et selliseid asju tehakse.

Igal juhul ostsime oma maisi ära ja tädi ostis on kurgid ära.

Comments (1) »

ökopoed Tartus ja Võrus

Lõpuks on siis läbi raskuste avanenud Tartus teine ökopood, Lõuna-Eesti Ökokeskuse nime all. Aadressiks Oa 1, Supilinn, nagu tänava nimigi ütleb. Tallinna päris mitme poe kõrval on Tartu kaks muidugi lahja, aga vähemalt on võimalus olemas. Muidugi, Tartu turul liigub mahekaupa rohkem kui Tallinnas, ma olen aru saanud. Ja mahering toimib seal ka.
Looduspere pood on Tartus juba mõnda aega toiminud.
Aga paistab, et Tartus pole kõik ökopoed õnnestunud. Seal on turgu kombanud Ökosahver ja Semele pood oli Riia mäel. Neid enam ei leia.

Võrus on juba mõnda aega avatud Parima Poe filiaal, Jüri 15 aadressiga. Lisaks mahe- ja ökokaubale pakutakse seal ka esoteerikat.

Kommentaarid kinni

uuselamurajoon ei olegi lahendus

Loen juba mitmendat päeva (sest pole palju aega) uuringut “Tallinna ja ümbritsevate omavalitsuste koostöövõimalused ja perspektiivid valglinnastumise kontekstis”. Lühikese tutvustuse leiab siit.

Igal juhul tuleb uuringust välja see, mida ma olen isegi arvanud: valglinnastumine ei ole lahendus. Lahendus millelelgi. Jah, lastel on oma muru, kus mängida, meil on oma muru, kus grillida – aga edasi? Valglinnastumine hävitab seda loodust, kuhu me oma meelest just kolime. Eesti oludes on tavaliselt uusasumites puudulik transport ja infrastruktuur üldse. Reaalselt oleme suure osa oma päevast transpordiühikuks, tekitades seega lisaks reostusele ka ummikuid. Unustame selle juures aja kui ressursi.
Lisaks pinge: mis juhtub, kui ma kaotan töö ja sissetulekud langevad? Laen tahab maksmist, autod samuti. Sest ilma auto(de)ta seal juba ei ela. Meil ei ole kergeid elektrironge ega harjumust rongijaama jalgrattaga sõita. Ka linnasisene ühistransport vajaks arendamist.

Ma tean mõnda inimest, kes on veendunud, et kui laps hakkab kooli käima, peab ta linna tagasi kolima. Sest muidu ei mängi välja. Samal teemal on kirjutatud ka Postimehes. Oluline ongi paika panna oma harjumused ja vajadused ja siis mõelda, kas see helesinine unistus oma maja järele on ikka nii mõistlik?

Mitte et ma ise ei tahaks linnast välja kolida. Tahan ja kunagi kolin ka. Aga siis, kui olen leidnud lahenduse, et ma ei pea linna sattuma rohkem kui paar korda nädalas ning lapsele vajalikud asutused on samuti kusagil nö haardeulatuses olemas. Ning eelistatult ka rongiliiklus.
Seni olen rahul oma linnakorteriga, kust saan ühistranspordiga kesklinna 25 minutiga ning kust ka meri ja rand ei ole kaugel 🙂

2 kommentaari »