Posts tagged rohepesu

Internet saastab loodust*

“Kahe otsingu sooritamine Google’i otsingumootoris toodab sama palju süsihappegaasi nagu vee keetmine tassitäie vee tarvis”, kirjutab laupäevane Arter.

Originaaljutu ja päris palju pikema, leiab Timesist. Kahjuks ei ole mul hetkel aega seda eesti keeles refereerida.
Igal juhult tuleb siit välja see, mis on minuski tekitanud päris palju kahtlusi: tehnoloogia areng ei ole sugugi nii loodussäästlik, nagu pealtnäha paistab. Päris hulk tehnikat on selleks vaja. Antud artikkel käsitleb peamiselt energiakulu interneti kasutamisel. Mina liidaksin siia veel masinate tootmise kulud-jalajäljed ka.

Samas on netist leida jälle vastuväiteid, et ükski teadlane pole sellised asju öelnud, nagu seal kirjas (lingid allpool). Eks igal asjal olegi mitu otsa.

Haakuvaid linke:

Revealed: How The Times Got Confused About Google and The Tea Kettle


http://blogs.sun.com/rolfk/entry/your_co2_footprint_when_using

* – pealkiri Arteri paberversioonist

Kommentaarid kinni

keskkonna säästmiseks sõida rohkem autoga :P

Leidsin internetist sellise videolõigu. Väga hästi on näha, kuidas saab rääkida ja näidata just seda, mida vaja.

The Colbert Report Mon – Thurs 11:30pm / 10:30c
Prescott Oil Loves the Earth
www.colbertnation.com
http://media.mtvnservices.com/mgid:cms:item:comedycentral.com:186475
Colbert Report Full Episodes Political Humor & Satire Blog Video Archive

Kommentaarid kinni

“loodussõbralik” uudistoode?

Tänasel blogimaastikul leidsin sellise sissekande, mis kiidab puidust ühekordseid piknikunõusid.

Olen ka ise neid nõusid poes näinud ning esimesel minutil suutsin vaimustuda, et järgmisel kohe nördinult maha jahtuda. See on täpselt selline võltsroheline, rohepesu valdkonda puutuv teema, minu meelest.

Pealtnäha on kena: pole raisatud fosiilkütuseid (puud taastuvad ju aja mõttes väga kiirelt), nõude põletamine on ohutu (ei paiska õhku mingeid tundmatuid kemikaale) ning kui ei põleta, siis lagunevad mingi aja jooksul ise. Ma pole muidugi uurinud, kui naturaalsed need on ehk siis kas on millegagi töödeldud ka.
Aga: kui kogu maailm tahaks kasutada puidust piknikunõusid, siis kui palju puitu selleks kulub?
Ehk siis umbes sama küsimus nagu biokütuste puhul. Pealtnäha roheline, aga tegelikult ainult ajutine lahendus vähestele inimestele.

Minu meelest on korduvkasutatuav korralikust plastmassist piknikunõu igal juhul loodussõbralikum kui ükskõik milline ühekordne. Muidugi köögikapist võetud tavalised taldrikud-kahvlid-noad ka, aga plastmass on veidi kergem tassida.
Kuigi muidugi võib nüüd hakata vaidlema nõude pesemiseks kuluva veekoguse üle. Aga ma usun, et iga ühekorde nõu tootmisel kasutatakse ka vett piisavalt.
🙂

5 kommentaari »

Märkideta ökotooted

See märgiste teema. Siiani on minu andmetel piirdutud konkreetselt märgistega toodetega. Peamiselt siis toidu- ja esmatarbekaubaga.
Aga, tasuta mahemärgised on need, millede kasutamine on vabatahtlik. Mõni tootja on märkinud peale, et on toodetud vastavalt määrusele 2092/91, mis on Euroopa Liidus mahemärgiste nö alusdokument, aga kõigil pole sedagi märget peal.
Ning maaletoojad ei ole ka alati väga täpselt kursis, mis mingi kaubamärgi toodetest on ökod tegelikult.

Tiba keeruline. Otsin praegu ühe konkreetse tootja kohta infot, pidevalt jookseb küll läbi sõna, et jah, nad toodavad orgaaniliselt – aga mul on vaja konkreetset kinnitust, et nad vastavad sellele Euroopa Liidu Nõukogu määrusele ning seda ma ei leia. Millest ma siis lähtuda saan?

5 kommentaari »

Töö-öö

Kell on pool 3 öösel ja ma teen asju, mida oleks võinud teha nädalaid tagasi. Aga see olen tüüpiline mina lihtsalt.

Ülehomme peavad väljas olema kampaania veebitekstid ja muidugi panen ma neid alles kokku. Püüan seejuures ka mõelda, mis on lugejale oluline. Märgiseid ma ei hakka välja tooma: töö käigus on selgunud, et nagunii on alati kusagil veel mõni märgis, mida ma ei tea 🙂

Kindlasti on oluline välja tuua, et miks siis märgisega kaup on parem – aga kui palju kasutada selle juures mingeid uuringutulemuste andmeid? Samas lihtsalt jutt kipub jääma “mulliks” ja mõjub lõpuks tavalise rohepesuna (osta meie toodet, sest see on loodussõbralikum kui naabri oma!).
Pikem lookene on mahetootmisest Eestis. Pean ikka väga oluliseks just kodumaise toodangu reklaamimist: sellega toetame oma põllumajandust, vähendame transpordikilomeetreid ning lisaks usun ma seda, et kohalik toit on energeetiliselt paremini omastatav.
Mingi jutt tuleb ka Loodussõbraliku toote kampaaniast üldisemalt: missioon ja ajalugu.
Mõtlen, kas kirjutada natuke ka märgiste liigitamisest või läheb see juba liiga spetsiifiliseks?
Ning loomulikult toon välja jaekauplused, mis on kampaaniaga liitunud ning öko-mahepoed üle Eesti. Mis meenutab, et Võru poe kontaktid on mul veel täpsustamata.

Ning siis peab müstiline “keegi” need asjad esmaspäevaks välja panema. Ilmselt on see pigem esmaspäeval.

Kommentaarid kinni

Laupäevane tarbimishuumor

paper-plates_450.jpg

pilt: Mike Adams, NaturalNews.com

P.S. Täna on Rahvusvaheline märgalade päev.

Comments (1) »